Saja lapse ema

Image

Hallo-hallo, olen tagasi!

Tuuled puhusid mu vahepeal Ghana rannaliivasid ja ebaharilikke jõule (ehk jõulude puudumist) nautima, nüüd aga tagasi kodukülas Kongos hirmuga vaatamas, kuidas allesjäänud 17 päeva käest sulavad. Tegemist vajavate asjade nimekiri aga pigem kasvab kui kahaneb – tundub, et tuleb tagasi tulla, mis muud! Õnneks on kodus ootamas palju armsaid inimesi, suusad ja saun, nii et väljavaade varsti kodus olla, on tegelikult võrdlemisi meeldiv.

Detsembri nädalad enne jõule kulusid peamiselt toetust saavatele lastele kooliks vajamineva kraami organiseerimisele. Iga Eesti toetaja annab üheks kooliaastaks lapsele 40 eurot, sellest 10% kulub programmi administreerimiseks ja ülejäänud 36 euro eest ostame lastele koha peal koolivormid, sandaalid, koolikoti ja vihikud-pliiatsid. Lihtne, eks! Mida see aga siinpool tähendab? Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kõik toetust saavad lapsed ikka ilusti koolis käivad ja usinalt õpivad ning välja selgitada, mida neil kooliks vaja on – mitu koolivormi, mitu paari sandaale-kingi, kui palju vihikuid jne. Seejärel tuleb üle saja lapse saata erinevate õmblejate juurde, kes koolivormide jaoks mõõdud võtavad ja materjalikulu välja arvutavad. Liidame meetrid (tegelikult jardid, ikkagi brittide koloniaalpärand!) kokku, ostame linnast kangarullid ja jagame õmblejatele laiali – maratonõmblemine alaku! Noh, ja siis tuleb ju veel meeles pidada, et kui suurem osa koolivorme on pruunid-kollased (tea-and-bread), siis sekka tuleb teha mõned sinised-kollased, rohelised-kollased ja ruudulised, sest mõnel koolil on oma värvid. Siis tuleb kogu lasteparvega sandaale ostma suunduda. Kuna kinganumbreid siin usaldada ei saa, siis peavad kõik oma välja valitud jalanõud jalga proovima, järgneb kauplemine ja arve pidamine, kes saanud, kes mitte. Ühe turutädi juures saavad jalanõud otsa, suundume järgmiste juurde. Vahepeal on osad lapsed kaduma läinud, otsime neid mööda turgu taga… mõni ilmub alles järgmisel turupäeval välja ja nõuab sandaale. Suur Sandaaliost tekitas muuseas küla peal kuulujutu, et abivajajatele ostetakse jalanõusid. Nii tuli järgmistel päevadel tegeleda kõiksugu vanuses inimestega, kes paljajalu minu juurde ilmusid ja väitsid, et neil on ka kingi tarvis. Endal sandaalid nurga taga peidus.

Vihikute-pliiatsite koolikottide ost läks lihtsamalt. Sõitsime linna, kauplesime kõvasti (mul on kauplemises magistrikraad, omandatud VÕTA raames India tänavatel), tõstsime oma 1100 vihikut, 107 koolikotti ja muu pudi-padi takso peale ja vurasime külla tagasi. Nüüd jääb üle veel õmblejatelt koolivormid kokku koguda ja iga lapse asjad nende nimelisse koolikotti pakkida. Ja laiali jagada, et uus veerand algaks rõõmsalt!

Kõige selle korraldamise varjus adusin, et väiksemal skaalal teevad selle kadalipu läbi kõik koolilastega pered. Luban endale, et sada last ei saa ma kunagi!

Enne jõule testisin siin ka väikest miniprojektikest – Fotoluksi abiga olime Aafrika koolidele fotoaparaate kogunud, jagasin need turupäeval lastele laiali ja tunni aja pärast olid nad saagiga tagasi. Paremad palad on üleval siin. Mina omakorda jälitasin neid oma kaameraga, et uurida mida ja kuidas nad pildistavad. Eksperiment kinnitas hüpoteesi, et isegi sellisest tehnikavaesest keskkonnast pärit lapsed õpivad tehnika kasutamise ära imekiiresti, kui neile ainult võimalus anda seda näppida. Esimest korda kaamerat käes hoidnud lapsed õpetasid viis minutit hiljem juba teisi lapsi pildistama. Oli lõbus päev ja tuleb kordamisele!

Järgmised paar nädalat kuluvad laste toetuste laiali jagamisele, keskkooli- ja kolledžiõpilastele mõeldud Brilliant fondi taotluste kokku kogumisele, läbi vaatamisele ja välja jagamisele; leskede sissetulekute suurendamiseks mõeldud pilootide käivitamisele – näidiskorvid ja pott sheavõid peaksid minuga turu testimiseks Eestisse rändama; partnerkoolidele koolituse korraldamisele, koolide poolt Eesti sõpradele meisterdatud kraami kokku korjamisele ja Eestisse toimetamisele; leskedele adra ja vankri ostmisele (peaks ütlema, et need saavad olema mu elu esimesed ader ja vanker!). Lisaks hüvastijätud, aruanded, pakkimised, veel viimane turistiring kohalike vaatamisväärsuste juurde, postkaardid… ja ongi kõik!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s